Petit

Väike lugu sellest, kuidas sündis Petit.

Olles ise kahe lapse ema tundsin suurt soovi luua toode, mis oleks mõeldud just pisikestele, lasteaias käivatele tegelastele. Alalõpmata on vaja kaasa panna vahetusriided, vihmariided ja lemmikud kaisukad (ja just KAISUKAD, sest neid tuleb ajaga koguaeg juurde ning kõik tuleb hoidu kaasa vedada). Varem kasutasin selleks riidest poekotti, aga selle sangad on natuke liialt pikad. Pealegi seljakoti idee tundus liiga armas, et seda mitte teostada. 

Suvi möödus meil kiirelt ja peamiselt õues. Putukad ja mutuka pakkusid mu pojale nii suurt elamust, et otsustasime talle hankida pisikesed purgikesed ja luubi, et neid paremini uurida. Eriti armsaks said talle mesimummid. Ja kelle jaoks nad armsad poleks? Niisiis otsustasin joonistada mesilased ja lasta need tikkida korgile. Olen küll tikkimise entusiast, kuid selle peentöö usaldasin masinale. Ja nii need mesimummid seljakotile tulidki.

Pidasin aru ka mõne teise vanemaga, kelle lapsed juba seljakotte kasutavad, et teada saada, mida nemad eelkõige ühe lapse koti puhul hindavad. Sealt tuli ka kindel idee lisada rinna pealt kinnituv rihm. Samuti sai koti sisse, tänu miniuurimusele, lisatud suur eraldussahtel.

Enesele pai tehes pean tunnistama, et seljakott sai imetore. Täpselt selline nagu olin enda peas mõelnud. Oma 2,5 aastase peal on see nüüd ka testitud ja oleme mõlemad rahul. 

Ploomi toonis seljakott jäi mu pojale, aga karamell on kohe saadaval. Enne jõulu tahaks nii ploomi kui ka karamelli juurde teha, et soovijatele kingikotti jõuaks. Siinkohal aga kutsun  neid, kes on mõelnud Petit sarja seljakotti oma lapsele või sõbra lapsele osta, mulle juba varakult märku andma, et teaksin nii koguste kui ka ajaga arvestada. 

Petit sari aga jääbki nüüdsest just lastele. Kevade hakul olen plaaninud veel ühe väikestele mõeldud tootega välja tulla ja "Putukad" kollektsiooni laiendada. See aga jäägu juba tulevaseks korraks.

-G